Otsi välja paber ja pliiats ning ka mõni kõvem alus, kus joonestama hakata. Suureks abiliseks oleks ka joonlaud millega sirgeid jooni tõmmata.

Järgmisena oleks vaja otsida ka mõõdulint, kui mõõdulinti ei ole, on võimalik näiteks joonlauaga mõõta tallapikkust ja siis seeläbi mõõta pikkused nö tibusammudega ja siis hiljem arvud tallapikkusega korrutada.

Alustuseks oleks vaja silmaga realselt vaadata olemasolevat platsi kuhu tulevane terrass peaks tulema. Eriti hea oleks planeeritava terrassi piirjooned ära märkida, et silmaga parema tunnetuse saaks. Selleks võid kasutada kõiksuguseid kätte juhtuvaid esemeid – oksi, nööri, pallid, jalanõud, pudelid. Piisab täiesti ka nurkade märgistamisest. Kui see on tehtud, saad vaadata ja kaaluda, kas see on piisav. Sõltuvalt siis eesmärgist, kas istumiskohaks, katusealuseks või mõneks muuks otstarbeks vali endale paras suurus. Kuid pigem suurem kui väiksem, Sest kui terrassile tuleb laud, võib kitsal terrassil olla keeruline ümber laua istuda.

Pärast piiride märkimist oleks tarvis samasuguste piirjoontega kujutis kanda paberile. Mõõtkavast kinni hoidmine ei ole tähtis, tähtsamad on mõõdud mis hiljem mõõdad. Soovitatavalt millimeetrites, kuid piisab ka sentimeetritest. Kui algne joonis on valmis, otsi ülesse kuhugi unustatud mõõdulint ja mõõda ära tulevase terrassi piirjooned. Selleks võid kellegi endale appi kutsuda, aga on võimalik seda ka üksi teha. Peale igat mõõtmist märgi ka saadud mõõt paberile vastavasse kohta. 

Paberile võiks märkida võimalikult täpsete arvutuste jaoks kõik väliskülgede mõõdud. Kui mõni külg terrassil piirdub majaseinaga, siis võiksid ka maja seinad märkida joonisele. Juhul, kui planeeritav terrass ei ole ristküliku kujuline, siis tuleks kõik väljaulatuvad osad samuti üle mõõta. Lisaks võiks märkida paberile ka tulevaste treppide või kaldteede asukohad. Kindlasti on meil tarvis teada ka terrassi kõrgust.

Kui terrass tuleb maast enam kui 50cm võiks kaaluda juba ka terrassi piirete peale, sest keegi ju ei soovi, et keegi end vigastab. Näiteks pimedas.

Kui mõõdud paberile kantud võiksid veel veidi vaadata ja üle mõelda, mis peaks sinu terrassil kindlasti olemas olema? Piirded? Valgustus? Katusealune? Päiksevari? Siis need võiks samuti paberile märkida. Hea oleks ühte joonist mitte liialt täis märkida, vaid pigem märkida katusealuse joonised eraldi paberile.

Kui sul on plaanis kumer terrass rajada siis mõõda ära kumeruse kõõlu pikkus ja vahemaa kõõlu keskelt kuni kumeruseni, nii saame üsna täpselt välja arvutada materjali kulu.

Kui kõik joonised on valmis võid paberi ära panna.

Hea oleks teada ka tulevase terrassi all olevat pinnast. Kuni 1 m sügavuseni. Kui varasemalt olete paigaldanud piirdeaeda, siis sealt kogemusest on võibolla teada, milline pinnas valdavalt on. Kui taimede istutamisel, on 20-30cm ulatuses muld siis see eeldab ikkagi juba postvundamenti. Kui ole teada allapoole ulatuvat pinnase tüüpi, on suureks abiks objekti aadressist, selle järgi, on enamvähem teada milline on pinnas just seal piirkonnas. Samuti oleks hea, kui joonisele on märgitud suuremad takistused – kaevuluugid, vihmaveetorud, lillepeenrad jne.

Nüüd kui oled saanud kõik vajalikud mõõdud paberile võiksid sellest teha pildi, või printeri abil arvutisse skanneerida ning meile saata. Päringu küsimisel märgi kindlasti ära ka millisest materjalist terrassi sooviksid, kaks materjalivalikut on puit ja plastkomposiit, ning seejärel otsustada millist puitu või värvi komposiit lauda sooviksid. 

Kui aga mõõtmine osutub liiga keeruliseks, võime selle soovi ja võimaluse korral teie eest ise ära teha.